Tipptasemel arvutimängu tootmine Eestis on võimatu missioon (Sakala 23.11.2005)

Poest on küll saada eestikeelseid arvutimänge, ent toodetud on need siiski mujal.FOTO: Elmo Riig

Asjatundjate sõnul on ebatõenäoline, et kunagi saaks osta Eestis valmistatud tipptasemel arvutimänge. Küll aga peaks suurenema tõlgitud mängude valik ja kvaliteet.

«Eelista eestimaist,» ütleb reklaamlause ning et kodumaiste firmade pakutava kauba valik muudkui laieneb ja toodete kvaliteet üha paraneb, on seda üha lihtsam järgida.

Kui kotti on laotud Meieri jogurt, Mayeri pesupulber ja Ordi sülearvuti, sooviks patriootlikult meelestatud tarbija õhtuseks meelelahutajaks valida kodumaise arvutimängu. Poleks ju mitte ainult lõbus, vaid teatud määral ka hariv, kui arvuti CD-lugejasse saaks lükata näiteks ajaloohõngulise taplusmängu «Viljandi linnuse kaitsmine» või strateegiamängu «Alepõllundus Sürgaveres». Aga mida pole, seda pole.

Väike lihtne liiklusmäng oli edukas

Kui jätta kõrvale veebipõhised mängukesed ja arvutihuviliste lihtsakoelised näpuharjutused, on Eestis siiski tehtud ka üks tõsiseltvõetavam mäng. Seejuures osutus kolm aastat tagasi valminud lastele liiklust õpetav «Siia-sinna läbi linna» võrdlemisi edukaks, jõudes isegi välisturgudele.

«Mängu on tõlgitud nelja keelde ning seda on müüdud 14 000 koopiat. Aga kui aus olla, siis me tegelikult lootsime, et läheb veelgi paremini,» nentis mängu valmistanud kaubamärgi Ziil all tegutseva osaühingu Kvadrum juhataja Eva Truuverk.

Praegu töötab liiklusmängu tootnud meeskond järgmise projekti kallal, mille eesmärk on arvuti abil õpetada lastele jalgratturieksami sooritamiseks vajalikke põhitõdesid. «Uus mäng peaks valmis saama aprillis-mais. Nagu eelmisegi mängu puhul, saab ka nüüd iga kool vähemalt ühe koopia, samuti läheb see müüki poodidesse.»

Hea mäng läheb maksma miljoneid

Ziili mängude eelarve jääb poole miljoni krooni kanti. Summad, mida kulutatakse müügiedetabelite tipus troonivate arvutimängude valmistamiseks, on Truuvergi sõnul kümneid kordi suuremad. Selles peitub ka põhjus, miks Eestis pole ühtegi tipptasemel või isegi selle lähedale küündivat arvutimängu valmistatud.

«Meie ei ole ainsad Eesti tootjad, on ka veebipõhiseid mänge, näiteks portaalis www.lastekas.ee. Samuti tegeleb selle valdkonnaga Tartu firma Playtech, kes teeb allhanketöid online-kasiinodele,» lisas ta. «Aga kui me räägime nii-öelda päris mängudest, siis nende eelarve on võrreldav Hollywoodi filmide omadega. Ma arvan, et inimesi, kes tippmängu suudavad valmis teha, siit isegi leiaks, ent arvestades kas või 3D mootorite hindu, on korraliku mängu tootmine Eesti väikesele turule mission impossible.»

Truuvergi sõnul oli liiklusmängu jõudmine välisturule kriitilise tähtsusega. «Ei saa just öelda, et kui me Eestist välja poleks pääsenud, jäänuksime kahjumisse, ent järgmise mängu tootmise finantseerimine olnuks keeruline,» nentis ta.

Kuigi ideid ja mängustsenaariume toodi Ziilile pärast liiklusmängu turulejõudmist kamaluga, kavatseb firma siiski jääda pigem harivate mängude tootmise juurde, mitte tegelda meelelahutuse pakkumisega. «Isegi kui meil oleks ressurss, siis meie teatud liiki mänge ei tee iialgi. Ma ei pea õigeks, et lapsed istuvad õhtuti arvutite ees ja tapavad,» lausus Truuverk.

Fakt, et meil omamaiseid tootjaid ei ole, ei tähenda siiski seda, et eestikeelseid arvutimänge pole üldse saada. On küll, ja üha suuremas valikus. Mängude eestindamisega tegeleb praegu juba kolm firmat, kellest esimesena alustanud ASECOM on neid turule toonud peaaegu kolmkümmend.

Eestindusi tuleb juurde

Firma müügijuht Aleksander Solts nimetab ettevõtte tegevust kirjastamiseks ja võrdleb seda näiteks raamatute ja filmide tõlkimise ning tiražeerimisega. Mängutootjalt omandatakse litsents ning siis alustatakse tõlkimist. Seni on eestindatud vaid nii-öelda teise või kolmanda ešeloni tooteid, maailma kõige populaarsemad mängud on endiselt saadaval vaid võõrkeelsetena.

«Tippmängude litsentside kallimad hinnad on üks asi, aga sellele rõhumine oleks natuke lihtsustatud käsitlus,» põhjendas Solts. «Probleem võib olla ka näiteks selles, et kompaniid on mitmeks aastaks litsentsid müünud terve endise Nõukogude Liidu territooriumile ning need kuuluvad Vene firmadele. Seepärast ei saa eestindada näiteks Disney mänge. Et mängu saaks panna eesti keelde, peab ka tootjal siinse turu vastu huvi olema,» selgitas ta.

Tasapisi on eestindatud mängude kvaliteet siiski paranenud. «Meie viimastest toodetest on näiteks Xpand Rally igati kõrgetasemeline. Usun, et juba järgmisel aastal toome turule mängu, mis on edetabelites kõrgetel kohtadel,» lubas müügijuht.

Arutades Eesti mängutööstuse perspektiivi, tõi ka Solts paralleeli USA filmitööstuses ringlevate rahasummadega.

«Jaapan on ainuke riik maailmas, kus arvutimänge toodetakse ainult oma inimestele. Mujal maailmas tehakse neid ikkagi rahvusvahelist turgu silmas pidades, see kehtib ka Poola tootjate kohta. Kui rääkida rahvuslikest arvutimängudest, siis saavadki kõne alla tulla vaid liiklusmängu tüüpi projektid,» leidis ta. «Teine võimalus on, kui meie inimesed osalevad kunagi mõne suure mängu tootmises. Näiteks Skype ei ole ju tegelikult Eesti programm, aga selle juures oli eestlastel siiski suur roll.»

Arvutimängude müük kasvab

Aleksander Solts on näinud Konjuktuuriinstituudi aasta lõpul avaldatava uuringu mustandit, kus Eesti mänguturu mahuks on hinnatud 15—17 miljonit krooni. Täpselt nagu kasvab inimeste rahaliste võimaluste paranedes näiteks kinode külastatavus ja üldse meelelahutuse tarbimine, läheb ka arvutimängude müük pidevalt ülesmäge. Samas kulutatakse Eestis Soltsi andmetel mängudele keskmiselt 10 krooni inimese kohta, kui USA-s on sama number 25 dollarit.

Piraatluse tõkestamist parema müügiedu saavutamise seisukohalt Solts oluliseks ei pea. «See võib tunduda paradoksaalsena, kuid meie firmas on poolametlik seisukoht, et piraatlusega me väga agaralt ei võitle,» nentis Solts. «Eestis on levinud arusaam, et mängimine sobib ainult lastele, vanuseni 18 eluaastat. Maailmas on aga keskmise mänguri vanus 25—27 ning need on inimesed, kellel on piisavalt raha, et mänge poest osta. Ma küll ei taha propageerida meie toodete tõmbamist, aga kui noored nendega tutvust teevad, siis ostavad nad mänge tulevikuski,» leidis ta.

EDETABEL

USA arvutimängude müügi viis paremat seisuga 5. november 2005.

1. Star Wars Battlefront II (LucasArts)
2. Civilization IV (2K Games)
3. Age Of Empires III (Microsoft)
4. Call Of Duty 2 (Activision)
5. City Of Villains (NCsoft)

Allikas: www.gamecloud.com

Arvutimäng (Virumaa teataja 10.07.2004)

Videopood OÜ V-Hiir Rakvere vanalinnas pakub kahte uuemat eestikeelset arvutimängu. Väiksematele sobib hästi seiklusmäng “Vahva reis”, pisut suuremad võivad aega veeta sõjamänguga “Rühm”.

Vahva reis

Seda nutikale lapsele mõeldud seiklust saad mängida kas Tommi või Anni osas. Hiire abil saad ringi käia rohkem kui 30-s paigas, korjata vajaminevaid asju ja hüpata, et teatud kohtades terveks jääda.

Erinevate ülesannete käigus saab mängija juhtida ka laeva, lennukit ning isegi lainelauda. Mõistatuste lahendamine nõuab samuti nutikust, äärmiselt tähtis on mängu käigus vihjete korjamine. Kui kohe kuidagi ei lähe, saab abi otsida ka mänguga kaasasolevast täielikust mängukirjeldusest.

Põhiliste missioonide kõrvalt võib läbida ka miniülesandeid nagu vana sadama prügist puhastamine, jalkamäng aafrika šamaani vastu, vaalade pildistamine lihavõttesaarel ja palju muud.

Tegu on vägivallata looga, mis õpetab loodusest lugu pidama ja laiendab silmaringi. Mängus on puhas Eesti keel ka helis, mille salvestasid tuntud näitlejad.

Rühm

See karmi kaanepildiga mäng on mõeldud pisut vanematele mängijatele ja eelkõige poistele. Põnev ja realistlik mäng annab aimu Vietnami sõja traagilistest sündmustest algusest lõpuni välja. Oled Martin Lionsdale, uustulnuk armees, kellel oma harjumused ja suhtumine sõtta. Õpid tundma ka teisi oma rühma liikmeid, kellega koos lahinguväljal võitlusse asud.

Lahingutegevuses osaledes õpid kasutama erinevat sõjatehnikat ja tõused auastmelt sõjaväekarjääri redelil. Juba leitnandi auastmes saad enda juhtimise alla jalaväerühma, mis koosneb snaiprist, insenerist, laskuritest ja luurajatest. Loo teevad põnevamaks öised missioonid ja ilmastikutingimuste muutumine – tuul, vihm, mussoonid, udu.

Eestikeelsed arvutimängud (Virumaa teataja 24. 01.2004)

Rakveres asuv OÜ V-Hiir Videolaenutus rõõmustab arvutimängusõpru uudsete eesti keelde tõlgitud arvutimängudega.

Üks neist, mida soovitab müüja Pille Suits koolilastele, on “Rekkamehed” ehk “Hard Truck”.

“See on vahva mäng, kus keegi ei löö kedagi, keegi ei tapa kedagi ega maksa kätte, arendab mõtlemisoskust, ärivaistu,” kiidab Pille Suits.

Mäng käib nii, et autojuht saab koorma, mis vaja viia USA teedel ühest punktist teise. Seejuures tuleb kõike silmas pidada. Näiteks kui vead puuviljakoormat, siis pikalt venitada ei tohi – puuviljad ju riknevad.

Tahad ülesannet täites hästi tubli olla, lisad kiirust, ületad lubatud normi ja kohe läheneb politseinik oma autosireenide unnates ja teeb trahvi. Täpselt nagu päris elus.

Aga kui koorem õnnelikult sihtkohas, saab rekkajuht portsu raha, raha eest saab ta osta igasuguseid asju – muu hulgas radareid ja muid värke, mis aitavad edaspidi hoiduda kiiruse ületamise eest.

“See mäng paneb lapse mõtlema,” ütleb müüja. “Sobib poistele alates 8. eluaastast. Aga olen kuulnud, et isadki pidid kodus mängujärjekorda võtma. Hea lõõgastus.”

Pisematele pakub müüjanna eestikeelset mängu “Vaprad päkapikud”, kus kurjuse jõud on varastanud päkapikkude aegade jooksul kogutud aarded ning toonud päkapikkude maale mitmesuguseid jäletisi.

Kui neid hiiglasi peatada ei õnnestu, hävib päkapikkude võlumaailm alatiseks. Kaks kartmatut päkapikku asuvad võlumaailma päästma. Lukkude taha peitunud kurjade krattide juurde pääsemiseks tuleb koguda võluvõtmeid.

Mängul on 8 taset. Parimad mängijad sattuvad vaprate päkapikkude autahvlile. 

Mäng käib eesti keeles (Äripäev, 19.12.2003)

Pole kaua sõitnud? muretseb programmeerija Margus.
“Vastupidi,” vastab Solts. “Tahan näidata, mis juhtub, kui vastu seina sõita.”
“Panid bambusesse,” teatab arvuti müügijuhile samal ajal sulaselges eesti keeles.

ASE Computers on tuntuim ja ilmselt ka ainus Eesti arvutifirma, kes tegeleb suures mahus arvutimängude eesti keelde tõlkimise ja kohandamisega. Mänge ei mängi ainult lapsed. Ka täiskasvanute kontoriprogramm Office on eestikeelne, miks mitte siis ka meelelahutust koduses keeles nautida.
Mängude eestindamist alustas arvutite kokkupanemisega tegelev firma jaanuaris 2002 . Esimesena võeti käsile tulistamismäng “Hired Team”. Tegemist polnud töömahuka tõlkimisega, sest tulistades pole pikki dialooge vaja, tuleb vaid ringi kihutada ja tuld anda. Kui kõmmutamismäng hästi müügiks läks, hakati kohe ka järgmisi mänge eesti keelde panema. Nüüd eestindatakse keskmiselt igas kuus üks mäng.

Programmeerija töölaualt leiab aga “Läänemere isandad”, mis on Rootsi päritolu ja kus süžee järgi võitlevad Rootsi, Taani ja Norra kuningriik Läänemerel valitsemise eest. Eesti keelde tõlkides tuli tegijatel mõte lisada Eesti kuningriik – nii saab lisaks eestikeelsele mängimisele ka Eesti eest võidelda. Vallutades mängult Soome ja Peterburi, võib asuda vastu ülemerekuningriikidele Rootsile ja Taanile.
Soltsi sõnul on mängutööstus väga sarnane filmitööstusega. Kuigi arvutifirmas tegelevad mängudega vaid arvutispetsialistid, on aeg-ajalt vaja ka filmimeeste abi. Eestikeelse teksti loevad peale professionaalsed näitlejad, need valib filmistuudio. Viimases lastemängus “Timmu” loeb näiteks multifilmide dubleerimisest tuttav meeshääl. 5-10aastased lapsed saavad selles mängus õppida erinevaid aineid, nagu matemaatika, keemia, aiandus, teadmisi kinnistavad väikesed mängud.

Esimese eestikeelse mängu au ei kuulu siiski ASE Computersile. Hansameedia loodud “Teadmiste torn” on praeguse suurima eestikeelsete mängude müüja arvates väärt algus emakeelsetele laste arvutimängudele. “Hansameedia tegi hea toote, aga turustamine oli kehv,” nendib müügijuht Aleksander Solts. “Nüüd müüme ise seda mängu kolm korda odavamalt.”

Kõige paremini müüb Soltsi sõnul uus mäng. Iga toode on esimesel kuul kõige edukam, siis ostjate huvi langeb. Siiski on teistest pisut kauem suuremat populaarsust nautinud tuntud nimega lastemäng “Oota sa!”.

Diivanil on mängu “Rekkamehed” DVD-karbid, CDd ja kokkuvolditud kaaned. Värskelt programmeerijate, näitlejate, filmistuudio ja trükikoja käe alt tulnud toode saab Soltsi arvates peagi hitiks, sest “Rekkamehed” on mäng väga laiale vanuserühmale. Pole ju saladus, et täiskasvanud mehed mängivad ka, kui aga saavad.

Piraatlus Soltsile muret ei tee. Selle vastu aitab tema sõnul kõige paremini madal hind. Alla paarisaja krooni maksev mäng ostetakse enamasti kingiks ja vaevalt et keegi kingib kodus kõrvetatud ümbriseta piraatplaadi. Seetõttu ei jahi ASE Computers eriti ka FTP-serveritesse üles pandud mänge, sest need, kes sealt endale tarkvara laevad, on siiski piiratud seltskond ja tihti mõjub selline piraaditsemine ka toote reklaamina.

Solts näitab mängijate saadetud tagasisideankeete: seal on ka küsimus sobivast mängu hinnast. Tänu tagasisidele teab mängude eestindaja, et 160 krooni on optimaalne hind, mida mängija on valmis maksma. Sellise hinnaga ise mängu algusest lõpuni valmis ei tee.

“Mängu tegemine on samas suurusjärgus kui filmi tegemine,” teab Solts. Seetõttu polegi algusest lõpuni korralikku suurt arvutimängu Eestis valmis tehtud. Küll on siin tehtud tarkvarajuppe välismaistele tellijatele.

Eestikeelset mängu on Soltsi sõnul keeruline poodidesse müügile saada. Poode see lihtsalt ei huvita. Küll aga on hakatud ingliskeelsete mängude ümbriseid eesti keelde tõlkima, sest eestikeelsus müüb. Nii ongi poeletil pealtnäha palju eesti kirjadega mänge, aga karbist leiab tihti vaid ingliskeelse sisu.
Solts tunnistab, et tal pole olnud ka palju aega turundusega tegeleda. ?Sel aastal toodame võimalikult palju erinevaid mänge, järgmisel aastal proovime neid võimalikult palju maha müüa,? lisab ta.


?Echelon?, mis on samuti programmeerija arvutis hetkel käsil olev mäng, on aga nii suure tekstiosaga, et näitlejad seda kõike peale lugeda ei suuda. Programmeerija peab mängust leidma kõik erinevad olukorrad, mis ette võivad tulla, ja asendama need siis eestikeelsete tekstidega. Osaliselt minnakse kergema vastupanu teed ja lisatakse vaid subtiitrid.

Programmeerija Margus näitab, kuidas “Echelonis” vaenlast tabada: lennukiga kurve võttes kallutab ta end toolil, nagu istuks ise lennukikabiinis. Sadu kordi stseene läbi mänginuna saab programmeerija vaenlasest kerge vaevaga jagu. “Kuid isegi kõiki salakoode teades kulub selle maailmakuulsa mängu läbimängimiseks kuid,” lisab programmeerija. Solts noogutab: “Ise pidavalt neid mänge läbi proovides ei suuda neid pärast enam nähagi.”

Eestis valminud esimene liiklusteemaline lastemäng “Siia-sinna läbi linna” on hea näide korralikust turundustegevusest.

Lihtsa mängu tegemine läks maksma ligi 700 000 krooni, nüüd müüakse seda ka Lätis ja Leedus ning mängu looja on saanud mitmeid auhindu. Tavalistest kõmmutavatest-kihutavatest-seiklevatest arvutimängudest tunduvalt lihtsam toode sobib lastele liiklusteadmiste arendamiseks. OÜ Kvadrum toodetud mäng on ilma vägivallata ja ekselda saab reaalsest elust võetud ristmikel. Hind alates 260 kroonist.

Arvutifirma MCE on tõlkinud eesti keelde kolm mängu ja aasta lõpus on ka neljas tulemas. Enamasti sõjamängude eestindamisega tegelev firma on emakeelde pannud ka dinosauruste-teemalise õppemängu, kus saab teada sauruste ajastu kohta ja mängida vastavateemalisi minimänge. MCE eesti keele tõlge pole paraku väga professionaalne, nende kodulehelt leiab ka kirjavigu.
“Sauruste saar” sobib nii uuele kui vanemale arvutile ja maksab 170 kr.
Eesti suurim arvutimängude eestindaja ASE Computers loodab “Rekkameestest” teha Eestis enimmüüdud eestikeelse mängu, sest see pole mõeldud kitsale vanusegrupile ja sobib kõigile. Poolas, Venemaal ja Leedus on autojuhtide mäng juba müügirekordid püstitanud.

Mängija eesmärk on luua transpordifirma ja teenida miljon dollarit. Rooli istumiseks saab kuue veoauto seast valida endale sobiva, haagiseid ja kaupa saab samuti valida. Sõidetakse mööda tegelikult olemasolevaid maanteid, mis viivad läbi üheteistkümne USA osariigi.

Mängu on sisse toodud ka majandus-strateegia elemendid.
“Rekkameeste” orienteeruv hind poes on 160 krooni.

Arvutimängude tõlkimine nõuab kopsakat teadmiste pagasit (Sakala 4.12.2003)

Alo Raun

Mitu arvutimängu eesti keelde pannud Margus Rumbergi sõnul võtab ühe mängu tõlkimine keskmiselt kaks-kolm kuud.Margus Rumberg, kust tuli mõte hakata arvutimänge eestindama?

Arvutimängude tõlkimine on laialt levinud lahendus nende müügi suurendamiseks mitteingliskeelsetel turgudel.

Aastal 1998 alustas aktsiaselts ASECOM venekeelsete mängude legaalset importimist. 2002. aasta algul nägi ilmavalgust esimene ASECOM-i eestindatud mäng “Hired Team” (“Palgatud meeskond”). Et katseprojekt oli edukas, siis järgnesid peagi teised.

Kuidas teie selle töö juurde sattusite?

Ei tahaks öelda, et juhuslikult. Arvutimängud kui sellised on mind alati huvitanud, pahatihti isegi liiga palju, nii et nende nahka on läinud mõnigi öö. Aga nüüd täpsemalt.

Aasta tagasi olin ma toimetaja ajakirjas “Arvutikasutaja”, kuhu ma vahetevahel seniajani kirjutan, kui mõne huvipakkuva teema leian. Selleks ajaks olid ilmunud ka ASECOM-i esimesed eestikeelsed mängud. Pakkusin neile oma abi ja tööjõudu. Nii see algas.

Missuguseid oskusi mängude eesti keelde panek nõuab?

Keelte oskust ning teadmisi ajaloost ja sõjatehnikast majanduspoliitikani välja — on ju arvutimänge loodud kõikvõimalikel teemadel.

Samuti on vaja arvutialaseid oskusi graafika- ja helifailide töötlemiseks ning teadmisi programmeerimisest.

Mitu inimest ühe mängu tõlkimise protsessis osaleb ja kui kaua see aega võtab?

Sõltub mängust ja töö mahust. On neid, mis valmivad ainult kahe inimese töö tulemusena, ja neid, mille eestikeelse versiooni loomisest võtab suuremal või vähemal määral osa kümme inimest, teiste seas näitlejad, kes teksti sisse loevad.

Kokku läheb mängu eestindamisele kaks-kolm kuud. Pool ajast kulub puhtalt tõlkimisele ning teine pool testimisele ja parandamisele.

Kas te loote ka uusi mänge?

Meie üksnes eestindame. Heal tasemel uue mängu loomine on tunduvalt keerulisem protsess. Seda võib ehk võrrelda filmitegemisega.

Kui suur on huvi eestikeelsete mängude vastu?

Huvi on suur. Siiski on Eesti arvutimängude turg pikka aega unes olnud ja meie arvates kõigi naaberriikide omast märgatavalt maha jäänud. Soomes näiteks on arvutimängude turule toeks kõrge elatustase ja meedia.

Eesti meedia huvi on juhuslik, meil puudub arvutimängudele spetsialiseerunud ajakiri. Elatustasemest ei taha rääkidagi.

Miks te ei ole eestindanud niisuguseid menumänge nagu “Tomb Raider”, “Warcraft”, “Max Payne” ja “Fifa Soccer 2004”?

Eesti elatustase ja arvutimängude turg ei ole selleks veel valmis. Proovime pakkuda mänge, mis on head ja mida on samas võimalik taskukohase hinnaga müüa.

Mille alusel te valite välja mängud, mida eesti keelde tõlgite?

Mäng peab olema huvitav, mingis mõttes silmapaistev, mängitav.

Kui tulus see äri on?

Sellest on natukene vara rääkida.

Kes veel Eestis mängude tõlkimisega tegelevad?

Need firmad saab ühe käe sõrmedel üles lugeda. Näiteks võib tuua osaühingu Andrico.

Konkurentideks ei tahaks neid nimetada, sest Eesti arvutimängude turg alles areneb ja iga uus eestikeelne mäng on ainult tervitatav.

Kust tuli mõte eestindada “Timmu” ja “Hullud tunnelisõidud”?

Olgugi et kumbki neist ei ole pärit maailma edetabelite juhtpositsioonidelt, on mõlemad omamoodi silmapaistvad. “Timmu” on üks kenamaid viimasel ajal ilmunud lastemänge ja “Hullud tunnelisõidud” — no seda tunnet, seda kiirust peab ise kogema.

Kelle hääli neis mängudes on kasutatud?

Me teeme koostööd firmaga Film Audio, kes tegeleb filmide dubleerimisega. Tema loodud on muuseas ka joonisfilmi “Jääaeg” eestikeelne heliriba.

Usaldame Film Audio head maitset ja oleme näitlejate valiku tema hooleks jätnud. Nii võibki mängudes muinasjuttu lugemas kuulda Ain Jürissoni ning avastada teisigi häid ja tuntud hääli.

Mängud

“Timmu”

“Timmu” on lihtne ja mõnus muinasjutulaadne lastemäng. Pimeduse Prints röövib Timmu sõbra liblikas Leo, keda poiss asub päästma. Tal tuleb leida 12 võluvärava tükki, milleks on vaja edukalt läbida mitu väiksemat osavusmängu, näiteks peab kiiruse peale toitma näljaseid meremehi-sigu.

Tegemist on küll lastemänguga, kuid ka suured võivad sellest ajaviidet leida. Näiteks sobib “Timmu” hästi Windowsiga kaasa tulevatest kaardimängudest tüdinule.

Mäng käivitub otse CD-lt, mistõttu pole vaja seda arvutisse installida. Ka ei ole see arvuti suhtes nõudlik — piisab 166 MHz protsessorist, 4 MB videokaardist ja 64 MB RAM-ist.

Et mäng jookseb CD-lt, tuleks valmis olla üllatusteks. Näiteks mõnes kohas on see muutunud aeglaseks.

“Hullud tunnelisõidud”

Kokkupuude selle mänguga osutus äärmiselt vastuoluliseks. Nimelt sai “Hulle tunnelisõite” proovitud viies arvutis, kuid käivitus see neist vaid ühes. Lõpuks jäigi selgusetuks, kas mäng on vigane või lihtsalt nii nõudlik, et iga arvutis ei tööta.

Igatahes ei julge soovitada asja, mis suure tõenäosusega arvutis käima ei lähe.

Operatsioonisüsteem peab arvutil olema vähemalt Windows 98SE ja protsessor 600 MHz, samuti on vaja 128 MB RAM-i, DirectX 8.1 ja 32 MB 3d graafikakiirendit. Samas võib ka kõigest sellest väheks jääda, et mäng tööle läheks.

Kui aga “Hullud tunnelisõidud” käima saab, on mängurõõmu küllaga. Väide, et tegu on maailma kiireima mänguga, peab tõepoolest paika. Hõljukmootorrattaga kahekordsel ülehelikiirusel mööda tunneleid kihutada on elamus, mida lihtsalt ei saa kogemata jätta.

Asecomilt uued eestistatud mängud (Eesti Päevaleht 16.10.2003)

 Asecom tõi müügile kolm arvutimängu, mille eestikeelseks kohandamisel on kasutatud ka professionaalsete näitlejate abi.

Kogumik “Timmu läheb oma sõpra päästma” on mõeldud lastele alates 4. eluaastast. Mängust võib rõõmu tunda kolmel moel: jutustusega kaasa minnes ja aidates peategelasel ülesandeid täita või kogumikus olevat 16 minimängu eraldi mängides, samuti võib kogumikku lihtsalt kui muinasjuturaamatut kuulata ja pilte vaadata.

Nii selle kui ka teise lastemängu “Neli head sõpra” enam kui pooletunnine heliriba on valminud andekate eesti näitlejate osavõtul. Õnne saab katsuda kolmes seiklusmängus, mis on esimesed eestikeelseks kohandatud quest-tüüpi mängud, ning lisamängudes.

Raskeveokijuhi simulaatori ja majandusstrateegia elemente sisaldavas mängus “Hard Truck: Rekkamehed” on mängija eesmärk rekkaga kaupa vedades, veofirmat luues ja seda juhtides teenida miljon dollarit. Mäng on mõeldud lastele alates 10. eluaastast.

Mängude soovituslik müügihind on 160 krooni.

Arvutimäng eeldab ingliskeelset ostjat (Õhtuleht 26.08.2000)

Kristel Kirss 

Arvutimäng eeldab ingliskeelset ostjat

MÄNGUD KOBAMISI SELGEKS: Kuigi Silvia Köster ei saa mängu juurde jutustatavatest lugudest paljuski aru, on ta katse-eksituse meetodil kindlaks teinud, milliseid klahve ja millal vajutada.Foto: Tiina KõrtsiniKuigi seadused kohustavad meil müüdavat kaupa – eriti veel tehniliselt keerukat – varustama eestikeelsete kasutusjuhenditega, ei leia te neid arvutimängude juurest.

Lapsele arvutimängu kinkinud Rein Looper Tallinnast nördis, kui kallist karpi lahti võttes ei leidnud sellest eestikeelset juhendit. “Mängu valides huvitusin vaid sellest, kas kodusel arvutil on piisavalt võimsust selle mängimiseks,” nendib mees, kes oma küsimusele leidis vastuse karbi tagaküljelt.

Kuid karbi sees olnud ingliskeelne mänguõpetus jäi koolipõlves saksa keelt õppinud mehele suures osas arusaamatuks. Järgmised õhtud kulusid sõnaraamatutes tuhnimisele. Vaatamata sellele ei saanud Rein kõigi mängus vajaminevate klahvide tähendust teada. “Kuidas ma seda tõlgin, kui mu inglise-eesti sõnaraamatuski pole pooli väljendeid, mis 16leheküljelises juhendis kirjas,” ütleb lapsevanem nördinult. Ka katse-eksituse meetodil klahve vajutades ei selgunud nende mõte.Ingliskeelne arvutimäng – see on ju imelihtne

Inimene, kes otsib PC Kaubamajast lapsele eestikeelse kasutusjuhendiga Tarzani mängu, saab teada, et emakeelset õpetust arvutimängul pole. “Paraku on ka mäng ise ingliskeelne,” nendib müüja ja lisab kohe julgustuseks: “Selles mängus võõrkeele tundmist eriti vaja polegi, sest praktiliselt algab kõik stardist, pikka jutustamist pole, tuleb vaid joosta ja hüpata.”

Et mängu saaks mängida, tuleb see esmalt arvutisse installeerida. Selle kohta on mänguga kaasasolevas raamatukeses omaette peatükk – paraku ikka inglise keeles. “Sellest pole midagi, kui aru ei saa. Installeerimisel pole muud vaja, kui õigetel kohtadel “yes” sõtkuda,” lohutab müüja.

Ometi kuuleb temalt ka midagi kasulikku. Selgub, et need ostjad, kes ingliskeelsele mängule venekeelset eelistavad, peavad eelnevalt arvutisse slaavi šrifti installeerima.

“Originaalmängude läbimüük on nii väike, sellepärast keegi ei telligi neile tõlkeid,” selgitab müüja, ja lubab, et kui keegi juhendist aru ei saa, aitavad nende kaubamaja töötajad kas või telefonitsi mängu tõlkida. Kui ostja sõnasabast kinni haarab ja kohe ühe sõnapaari tõlkimiseks abi palub, tunnistab müüja pisut kohmetunult: “Ei oska öelda. Aga kui seda nuppu vajutada, siis näete kohe, mis ta teeb.”Soomlased eestlastest paremas seisus

Tallinna Kaubamaja tehnikaosakonna müüja Margus Laur on samuti nõutu, kui ostja eestikeelset mängujuhendit nõuab. “Neid pole olnud ja ma kardan, et ei tule ka. Ilmselt eeldatakse, et kes arvutiga tegeleb, oskab ka inglise keelt,” nendib Laur.

Kui klient tahab näha, kui keerulist sõnavara mänguõpetuses on kasutatud, teatab müüja, et ta ei tohi tarkvara karpe avada. Samas lubab Laur, et tema kolleeg aitab kõiki, kes mängides keele pärast hätta sattunud. Kindluse mõttes soovitab Laur siiski pöörduda Eesti suurima arvutitarkvaramüüja PC Kaubamaja poole. Viimane on ka enamiku meil müüdavate arvutimängude sissetooja.

Indrek Köster on enamiku arvutimänge lapsele toonud Soomest ning kinnitab, et seal on alati lisaks ingliskeelsele õpetusele kaasas ka paks soomekeelne juhend või on mäng hoopiski algusest lõpuni soome keelde tõlgitud. Indreku sõnul on soome lastel arvutiga mängides võimalik kõige erinevamaid maailma keeli õppida, mängude kõrval on müügil ka hulgaliselt keeleõppeprogramme. “Miks see meil nii ei ole – ilmselt on põhjus selles, et meid, eestlasi, on ju nii vähe,” arvab ta.Kas arvutimängul peab olema eestikeelne kasutusjuhend?Riigi Tarbijakaitse peaspetsialist-jurist Terje Sauemägi:

“Eestis müüdav kaup peab olema varustatud eestikeelse teabega, ütleb tarbekaitseseaduse § 6, lõige 3. Kuigi meile pole laekunud ühtegi avaldust arvutimängude eestikeelse juhendi puudumise kohta, on soovitusliku iseloomuga juhend riist- ja tarkvara varustamisest eestikeelse teabe ja kasutusõpetusega valmimisjärgus. Oleme arvutifirmadega koostööd teinud ja usume, et nad arvestavad uue juhendiga. See võiks olla ka müüjate huvi, et inimesed mänge ostaks.

Tarbijakaitseseaduses ja tarbekaupade eestikeelse teabega varustamise juhendis on märgitud, et keerulised kaubad peavad olema varustatud eestikeelse teabega, kuid praegu veel puuduvad spetsiifilisemad, just arvutit puudutavad nõuded.

Kui keegi tahab teada, miks siis ettekirjutusi ei tehta ja kaupa müügilt ei kõrvaldata, kuigi seadus seda lubaks – me oleme leidnud, et see oleks teisipidi jälle tarbija ahistamine.”